Balys Gajauskas
Gajauskas Balys (24. veebruar 1926 Vilkaviškis, Leedu — 28.september 2017, Vilnius, Leedu).
Leedu poliitvang, ühiskonna- ja poliitilikategelane, Leedu Seimi liige.
Juba noorena, pärast Teist maailmasõda, osales Balys Gajauskas aktiivselt vastupanus Nõukogude okupatsioonile. Kaunases töötades jagas ta lendlehti, täitis vastupanuvõitlejate ülesandeid ja tegi kaastööd kohalikule põrandaalusele ajalehele. 1948. a aprillis arreteeriti ta koos relvade ja nõukogudevastase kirjandusega ning mõisteti sidemete eest metsavendadega 25 aastaks vangi. Laagris õppis ta võõrkeeli, nii peamisi Euroopa keeli, aga ka jaapani, korea ja hiina keelt. Pärast vabanemist 1973. a mais töötas Kaunases ehitaja ja elektrikuna. Sel ajal kogus ta aktiivselt materjale Nõukogude okupatsioonivõimude repressioonide kohta Leedus ja kohaliku vastupanuliikumise kohta.
1977. a aprillis arreteeriti ta teist korda "Nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda" eest ning mõisteti aasta hiljem kümneks aastaks erirežiimiga laagrisse ja viieks aastaks asumisele. Eelkõige süüdistati teda samizdati hoidmises ja levitamises, Solženitsõni romaani "GULAGi arhipelaag" tõlkimises leedu keelde, Leedu poliitvangide perede abistamises ja inimõiguste alases tegevuses. Ta kandis karistust Mordvas, kus abiellus Irena Dumbritega; oma naise abiga toimetas ta vanglast välja oma artikleid ja dokumente poliitvangide, sealhulgas ukrainlaste kohta.
1981. a autasustati ta kodanikupositsiooni eest Houstonis rahvusvahelie rahu ja vabaduse auhinnaga. Koos teiste vangidega viidi ta üle erirežiimiga laagiüksusesse VS-389 / 36-1 Kutšino külas Permi oblastis. Sellest laagrist õnnestus Balys Gajauskasel 1983. a välja toimetada oma artiklid ja kambrikaaslase Vassõl Stusi kirjatöö, tuntud kui "Laagrimärkmik".
1989. a juulis rehabiliteeriti Balys Gajauskas Leedu NSV Ülemkohtu otsusega. 1990. a oli ta nende seas, kes kirjutasid alla Leedu iseseisvusdeklaratsioonile. Aastatel 1992–1996 oli ta Seimi saadik, juhtis komisjoni, mis uuris KGB tegevust Leedu NSV territooriumil. Ta võttis aktiivselt osa Leedu ühiskondlik-poliitilisest elust: tegeles Leedu vastupanuvõitlejate teemaliste materjalide ettevalmistamise ja väljaandmisega, rahvusliku mälu instituudi loomisega.
Повне інтерв'ю читайте у книзі "Дисиденти".
