Mihhailo Gorõn

Gorõn Mihhailo Mõkolajevitš (17. juuni 1930, Kniselo küla, Židotšivski rajoon, Lvivi oblast – 13.jaanuar 2013, Lviv). 

Kuuekümnendate aastate liikumise aktivist, inimõiguslane, samizdati levitaja. 

Sai 1962. a Lvivi loominguliste noorte klubi Prolisok üheks asutajaks, jagas aktiivselt omakirjastustekste.

1965. aasta augustis arreteeriti ta "Nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda eest" ning mõisteti kuueks aastaks range režiimiga laagrisse. Karistust kandis Mordva laagrites. 1967. a mõisteti ta propaganda ja vangide seas samizdati levitamise eest veel kolmeks aastaks Volodõmõri vanglasse.

1976. a võttis ta aktiivselt osa Ukraina Helsingi grupi alusdokumentide väljatöötamisest. Kui Ukraina Helsingi grupi asutajad arreteeriti, avaldas nende uudiskirja. 25. juunil 1982 mõisteti ta kümneks  aastaks erirežiimiga laagrisse ja viieks aastaks asumisel ning tunnistati eriti ohtlikuks kurjategijaks. Teist karistusaega kandis ta Permi oblastis Kutšino külas VS-389/36 laagris. Sai terviseprobleemide tõttu armu 2. juunil 1987 (rehabiliteeriti 1990. a). 

Septembris 1988 juhtis ta Ukraina poliitvangide kaitse töörühma ja osales paljudel tollase NSVLiidu demokraatlike liikumiste koosolekutel. Järgmisel aastal valiti ta RUHi sekretariaadi esimeheks, oli poliitilise nõukogu esimees ja rahvaliikumise kaasesimees. 1990–1994 a oli Ukraina Ülemraada liige, juhtis välisukrainlastega suhete arendamise alamkomiteed ning algatas ja korraldas palju üleriigilisi miitinguid, mille eesmärk oli Ukraina iseseisvus. Ta suri 2013. a Lvivis ja maeti Litšakiviski kalmistule.

 
Mihhailo Gorõn 

Повне інтерв'ю читайте у книзі "Дисиденти".

Miks on see oluline, dissidentide kohta rääkida

"Ajalooline tõde" peatoimetaja Vahtang Kipiani eessõna