Jevhen Sverstjuk

Sverstjuk Jevhen Oleksandrovitš (13. detsembril 1927.a,  Siltse küla Volõõnia oblastis — 1.detsembril 2014. a, Кiiev)

Ukraina kuuekümnendate liikumise aktivist, kirjanduskriitik, publitsist, dissidentliku liikumise juhtiv esindaja.

Jevhen Sverstjuki kujunemisaastad jäid "sulaaaega". Dissidentliku liikumisega ühines 1950. aastate lõpus. Alates sellest ajast ja 1960. aastate vältel (kuni tema arreteerimiseni 1972. a) protestis korduvalt Ukraina kultuuri diskrimineerimise vastu NSV Liidus. 14. jaanuaril 1972.a arreteeriti ta samal ajal koos paljude teiste Ukraina kuuekümnendate põlvkonna esindajatega. 1973. a aprillis mõisteti ta "Nõukogudevastase agitatsiooni ja propaganda eest" seitsmeks aastaks vangilaagrisse ja viieks aastaks asumisele.

1987. a sukeldus taas agaralt avalikku ellu ja poliitikasse, olles üks Ukraina kultuuri klubi asutajatest. Alates 1989. a toimetas ajalehte Naša Vira (Meie Usk) ja võttis aktiivselt osa Ukraina autokefaalse õigeusu kiriku taaselustamisest. Samal aastal sai temast Ukraina sõltumatu loomeintelligentsi assotsiatsiooni juht ning aastatel 1993–2010 ka Ukraina PEN-klubi president. 2011. a liitus ta algatusrühmaga "Esimene detsember". Arvukate Ukraina kultuuri ja ajaloo erinevaid aspekte käsitlevate artiklite ja raamatute autor. 1995. a sai ta oma raamatu "Ukraina kadunud pojad" eest Tarass Ševtšenko riikliku auhinna. Lisaks pälvis ta 2000. a UNESCO rahvuste ja religioonide vahelise sallivuse auhinna Cornelius Copos ning talle on omistatud Ukraina riiklikke ordeneid.

 
Jevhen Sverstjuk 

Повне інтерв'ю читайте у книзі "Дисиденти".

Miks on see oluline, dissidentide kohta rääkida

"Ajalooline tõde" peatoimetaja Vahtang Kipiani eessõna